Seitseteist koma viis

Mul on nüüd kokku umbes kaks ja pool lehekülge, millest viimase mooodustab hetkel veel suhteliselt seosetu tekst. 19. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaa talupoegadest on ikka jube raske kirjutada. Suurema osa ajast tegelen mõisnike (sadistinirud!) vihkamisega, eriti veel nüüd, kui avastasin 1930ndatest pärineva näidete- ja detailiderohke "Eesti rahva ajaloo". Teine probleem on muidugi kõige selle "värvikülluse" prantsuskeelde panemine: ammm... "Adramaa"- terre machin..? "Maapäev"- conseil jour du monde...? "Peksupäev" - jour de frappe..? (Ma loodan nüüd siiralt, et keegi guugeldades mu tõlkeid tõe pähe ei võta)

Ja et i-ngumisele veel täpp peale panna, siis - kes tahab selliste päiksepaisteliste ilmadega kirjutada, ah?

Oeh, ma ainult vinguksin praegu. Bladi diplom, misjaoksüldse!

Jama lugu

Ühtegi lehekülge veel pole. Aga see-eest on Kristiina, kes parajasti mu kõrval raamatukogus salaja šokolaadi sööb. Tal ka veel ühtegi ei ole, lohutan ma ennast.

Rahvusraamatukogu on muideks täiega nõme võrreldes Tartu ülikooli omaga: mobiiliga rääkida ei või (isegi mitte riiuli taga peidus), süüa ja juua ei või (samas, eks ma mõistan neid ka - Bertricau "Eesti identiteedi ja iseseisvuse" vahel, just seal L. Meri eessõna juures on nüüd minu halvaa jäljed), koju laenutada ei saa, suure kotiga sisse tulla ei tohi, stepsleid läpakatele ei jätku jne. Aga vähemalt on atmosfäär õpihõnguline: minu ees istuvatest noortest kolm on MSN-s ja üks uurib Orkuti uut vaata-mind-ja-ma-vaatan-sind feature'it.

Insaid džõuk prantsuse filoloogile

F. G. de Bray 19. sajandi Eesti ja Liivimaa taluelu käsitleva teose tõlkimisel on Kallista Kanni prantsuse-eesti sõnaraamatust suur abi. Samuti on sõnastik asendamatu ka keskaegsete üürikute tõlgendamisel.

Hea, et ma midagi kaasaegset tõlkima ei pea.

Aiai

Homme lähen kella üheksaks Rahvusraamatukokku ja hakkan oma bakatööd tegema. Ma ei kasutaks veel väljendit "bakat kirjutama", kuna ma täpselt veel ei tea, mis mul homme seal õppimismekas plaanis on. Eks ta mul mingi "eksprompt-värk" on - pealkirjagi ju veel pole, juhendaja mu kirjadele ei vasta ja millegi pärast paelub teema rohkem mu isa kui mind... Ma arvasin, et 22-aastaselt käivad sellised asjad ikka palju lihtsamini. Noh, et siuke väike teadusalge tuleb nagu iseenesest. Nõme, et ei tule. Aga loodame, et kui ma mõne päeva pärast vanemaks saan, kulgeb kirjutamine nagu iseenesest.

Pseudoigavus

Terve tänane päev on sisuliselt möödunud mõtle-ise-endale-ülesanne loosungi all. Hommikul värskendasin koduleheküljel pool aastat vanasid uudiseid, liigitasin kaheksa kuu jooksul kogunenud pilte erinevatesse kaustadesse, käisin pikal lõunal (see, et Double Coffees toitudega ligi 40 minutit aega läks, tundus lausa õnnistusena), trükkisin ümbrikuid kahe nädala pärast toimuvale vastuvõtule ja nüüd kirjutan blogi. Homme see-eest tuleb täna hilisõhtul (hilinemisega) saabuva info põhjal kiirkorras hakkama projekti kirjutama, mis 31. märtsil peab Eesti pinnalt lahkuma. Jama ikka, see pseudovärk...

Spämm (+ pakun konkurentsi)

Vot selline asi saabus mu meiliaadressile:

22.-23. märts, koolitus "Personali andmete analüüs Excelis":

"2-päevase kursuse eesmärk on anda teadmised oluliste valemite/funktsioonidega töötamiseks, andmete analüüsiks ja aruannete koostamiseks. /---/ Kursuse tulemusena: mõistate oluliste valemite olemust ja oskate kasutada nende võimalusi - nagu näiteks: isikukoodist sünniaja ja vanuse leidmine. /---/ Kursuse maksumus: 2 850.-+km"

Maeivõi.

PS. pakun kiirkursust "Isikukoodist sünniaja ja vanuse leidmine 3 minutiga". Õpetan kasvõi MSN-i teel. Või telefonis. 28,50 EEK / õpilane.

Pretensioonikas tšikk

Kui minu hambal, kes alles eelmisel aastal parandusest tuli, on valida, kas hakata valutama nn kontoritundidel töönädala sees või laupäeval peale kella kolme, kui mu hambaarst juba on koju läinud, siis valib ta viimase variandi. Hea naine!

Kommertspindadest

Kitti peaks mulle varsti järgi tulema, et sõita läbi lume Viimsi teise otsa ja siis jälle kaheksaks kesklinna tagasi. A noh, Viru keskuses hängimisest on see tegevus igati mõttekam. Üleüldse, kes oleks arvanud, et veel nii kõrges vanuses kaubanduskeskused täiesti aktsepteeritav ajaviitmisviis on? Okei, ma tõenäoliselt ei harrasta seda samalaadse kirega kui minust mõned/mitmed aastad nooremad, aga siiski - kokku saan ma enamasti Zara ees, nädalas teen vähemalt korra sealsetele poodidele tuuri peale ja Bestselleris lõunatan. Kõik see kokku annab mõne 14-aastase kaubamajahängi vabalt kokku küll. Ainult et ma toon keskusele ka reaalselt midagi sisse.

Tõenäoliselt see vanusega paremaks ka ei lähe. Tsiteerin oma 30+ raamatupidajat: "Mulle küll kaubanduskeskused meeldivad. Nõuka-ajal pidi terve nädalavahetuse kodus istuma, aga nüüd on vähemalt midagi teha".

Kommertspindade-pohmelli leevendamiseks alustan homme oma bakaga - isa läks juba täna Tartu mulle materjale paljundama.

------------------------------------------------------------------------------

Kitti helistas, et ta ei viitsi läbi lume linna tulla, seega peab alternatiivsetele ajaveetmisvormidele nüüd mõtlema. Viru keskusesse?

Tourismus, postberlinale

Aga ma lähen ülehomme Berliini. Töölt võtsin juba õppepuhkust ja puha.

Scavenger hunt

Neljapäeval ja reedel õppisin ma ennekõike kahte asja:

Tallinna selle nädala kõige tagaotsituim paberdokument on kutse uue kunstimuuseumi avamisele. Esimeseks põhjuseks on tõenäoliselt kaardil märgitud paaritu arv: asutus tundub nimelt olevat väljastanud enamjaolt ainult kutseid ühele, seega kunstihuviliste kunstihuvilised sõbrad jäävad koju. Teiseks seetõttu, et kutsutute valik on olnud suhteliselt juhuslik või siis vastupidi ekstreemselt põhjendatud, st et paljud, kes teoorias seal olema peaks, ei ole seda mitte. Ja kolmandaks, kui sind ei ole seal, siis sind ei ole kunstimaailma jaoks olemas (tsiteerin üht nendest, kes selle juhusliku/põhjendatud valiku ohvriks langes). Julgen viimases väites muideks tugevalt kahelda.

Igaljuhul on asi jõudnud nii kaugele, et üks kunstnik väitis, et ta on ära rääkinud ühe kunstimuuseumi töötaja, kes ta tagaukse kaudu sisse laseb, kuna oli kuulnud kuulujutte, et kutsel seisab with invitations only. Teine, ühe kunstiasutuse juhataja kavatseb aga protesti märgiks uhkel sammul uksest sisse jalutada, sest mis tähendab, et tema nimekirjast välja jäeti (tõenäoliselt kahtlustab vandenõud), ja kolmas, diplomaatilisest korpusest, uuris hiljuti häbelikult, et kellelt tasuks kutset küsida, sest talle tundub, et ta vist on nimekirjast unustatud.

Ja siis see teine õpitu: ärge käige improvisatsioonilise muusika kontsertidel - sellega nimelt harjub ära! Minu puhul on see jõudnud igaljuhul nii kaugele, et eelmisel pühapäeval, Chopini konkursi lõppkontserdil ootasin täiesti tõsimeeli, et kohe-kohe vajutab see 12-aastane klaverivirtuoos kaheksale klahvile korraga, lükkab äkilise liigutusega ümber oma tooli ning avardab tunduvalt publiku helikuulmise piire... Neljapäevasel jazzkontserdil Kunstihoones, kus käiku läksid küttepuud, kastekann ja kruus, tundus asi aga palju loogilisem, mis iseenesest on juba murettekitav.

Tööalased küsitavused

Kui Workshop de Lyon on koos mänginud alates 1968. aastast, siis kuidas nad oma muusikat endiselt "improvisatsiooniliseks" defineerida saavad?

Pelmennaja

Tänasel kahetunnisel koosolekul teatas ülemus, et meie toetuste eelarvet 2006. aastaks vähendati, seega tundub, et alates aprillist ei ole mul enam tööl suurt midagi teha (peale baka, evidentselt). Samas ei unustanud ta rõhutada, et kinnituse selleaastase palgatõusu kohta saame oodatust varem - ei peagi enam juuni lõpuni ootama, et kas tõuseb palju või pisut vähem. Vastuolu missugune. Omamoodi vist isegi päris tervitatav vastuolu.

Horoskoop 2006: jäär

Mu hetkeseisundi valguses on blogimisega taasalustamine mõistetav nii põhjuse kui tagajärjena: olen alahõivatud, seega blogin, ja blogin, seega jään kõrgharimata. Minu ja mu viimase 4 AP vahel seisab nimelt nii 500 lehekülge kompendiumi ja referaat, mis juba pikemat aega valmimist ootab.

Tulevikus siiski on ette näha tõsisemaid muutusi sufiksites ja prefiksites, ainult et millises järjekorras - kõrgharitud, ülehõivatud, alatasustatud? üldsemittehõivatud ja kõrgharitud?

Aiai.