Pisikesed kulinaarrõõmud on ikka üle prahi. Eriti veel siis, kui tegu on viilu musta leiva, paari kohukese, hapukoore ning jääkülmas ootavate pelmeenidega, mida saab siinkandis vaid vene või äärmisel juhul poola poodidest. Nägin täna ka esimest korda oma lemmik slaavi äris "Ivan i Marija" (Boulevard de l'Empereur 27) ühte Eesti toodet: šprotid tomatikastmes. Enamus seal müüdavast kaubast näib olevat kas Lätist (Laima ruulib), Leedust või siis müstilist segapäritolu (à la venekeelsete kirjadega kohukesed, mis toodetud Saksamaal). Teine mõnus pood on place Jourdani vahetus läheduses asuv "Scanshop" (aadressi ei tea), kust leidub muuhulgas Karlfazeri šokolaade, sidrunipipart ja Domino küpsiseid.
Poola poodidega mul veel seni mingit erilist äratundmismomenti pole olnud (tatar on seal hallikarva ja pelmeenid kartulitäidisega (??)), aga tundub, et poolakatel on siin elu päris hästi korraldatud - avastasin hiljuti Schumani kandist isegi ühe poola juuksuri! Mind intrigeerib nüüd mõte, et äkki poola juukselõikus on midagi eriti eksootilist ja rahvusspetsiifilist...
1 kommentaar:
hei kiisukas, ma nüüd taas blogimaailmas. kodused toiduained on vist jah mugavustunde alustala :)
Postita kommentaar