Akadeemiline progress on olnud aeglane, lausa väga aeglane. Teisipäeval on plaanis kohtumine juhendajaga ja hetkel kasutan oma loomingulist pauerit põhiliselt (soovitavalt hea) vabanduse välja mõtlemiseks, et miks ei ole asjad nii nagu nad peaksid olema. Ühegi kõikehaarava katusvabanduseni pole veel jõudnud, see-eest on olemas mitu põhjendusrakukest:
1. Vahepeal oli suvi. Kuidas kirjutada, kui väljas paistab mitu päeva järjest päike, temperatuur on 20 ringis ja rohelised murulapid lausa kutsuvad pargis jalgu puhkama..? Kaks ja pool aastat Belgiat on õpetanud, et suveilma tuleb nautida, kui antakse, sest kunagi ei tea, millal järgmine kord päikest võimaldatakse.
2. Atraktiivsed alternatiivid. Ei saa ju ometi jätta vahele võimalust kaasa elada Eesti esindajale Bocuse d'Ori Euroopa eelvoorus (Heidy Pinnak sai ka muide edasi finaali), linnas-pargis-poes jalutada, trammimuusemis käia jne. Tulevastele magistritöö kirjutajatele võin öelda, et korra elus võib Bocuse d'Ori nimel pausi teha küll: tegu ei ole just kõige põnevama vaatemänguga - põhimõtteliselt vaatad kaugelt, kuidas teised kokkavad ja degusteerivad -, aga söögitegemise ühendamine spordivõistluse kaasaelamistaktikatega (plaksutamisest plakatite ja pasunateni) on üsnagi sürr kogemus.
3. Sain valmis oma esimese peatüki ning väga raske on oma aju nüüd veenda, et see ei olnudki ainus, vaid sama protsess tuleb erineval kujul veel vähemalt neli kuni viis korda uuesti läbi teha. Uusim etapp kannab nime Theoretical Framework ja on tunduvalt piinarikkam kui tema eelkäija.
4. M. on viimased paar päeva kurguvaluga kodus olnud ja olen suurima rõõmuga temaga kõik haige olemise "paremad palad" kaasa teinud: päevauinakud, teejoomised, telkuvaatamised... Harakale haigus, varesele valu, minule puhkuseprogramm.
Kokkuvõtlikult: viimastel nädalatel olen mina elanud hästi, magistritöö halvasti. Plaanikohaselt peaks edaspidi vastupidi olema [lootusrikkalt]...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar