Vaheraport

Belgias on vahelduseks jälle soe (eelmisel nädalal sadas veel rahet). Selle paari väga kuuma päeva põhjal, mis ma aprillis korraks nägin, ei ole ma Brüsseli suvest ülemäära vaimustunud, sest tundub, et siinsele kandile on kohane selline Tartu lämbus, kus kõik kleebib. Igatsen oma armast meretuult! Aga noh, parem soe kui külm. Ja sooja ilma eriline pluss on muidugi see, et sel nädalavahetusel õnnestub mul minna oma selle suve esimesele grillile.

Viimased nädalad on möödunud suhteliselt kiirelt ja värviliselt. Olen jõudnud käia vähemalt kolmel väga erineval kontserdil: Gotan Project Tallinnas, Mika Antwepenis ja Gogol Bordello Brüsselis. Viimane (New Yorki mustlaspunk) oli ka kerge ellujäämiskursus, kuna täis saalis kehtis reegel, et kas hüppa ise või jää hüppajate alla. Lisaks väljendas publik oma vaimustust täis õlletopside (plastmassist, õnneks) õhku viskamisega, nii et "õllelõhnalised riided" omandasid mu jaoks õhtul kodus täiesti uue tähenduse. Kontsert ise oli muidugi äge ja kogu see ellujäämispalagan andis üritusele ainult vunki juurde.

Lõpetuseks info kõigile neile, kes nagu mina, avastasid Ikeast ilusa kilu ja muna pildiga karbi ning tundsid juba vaimusilmas keelel kiluvõileiva maitset: see kilu seal karbis on roosakat värvi ja maitseb nagu soolane piparkook! Et kindlasti mitte mycket bra.