Käisime kahe nädala jooksul kokku vaatamas 27 korterit, millest elamisväärsust ilmutasid umbes kolm. Ülejäänud olid kas kaugel, kõledad/koledad või õhkus neist sellist Tartu-perioodist tuttavat tudengivaimu, kus tagatoa diivanil keegi alles magab ja õhtune taara on veel välja viimata.
Nüüdseks aga oleme juba nädalapäevad rõõmsalt uues kodus ning vastupidiselt üldlevinud (ja põhjendatud?) ootustele on meil õnnestunud saada internetiühendus enne sooja vett, külmkappi ja mööblit. Aga kuna inimene õpib kuni elab, siis oleme kokku laenatud madratsitest ning kaasa võetud korvidest-kastidest suutnud endale kujundada sellise vaese-mehe-Jaapani-stiilis elamise, kus hommikune dušš karastab ning toiduained elatuvad rõdul. Ja mis põhiline - meil on wifi.
Siinkohal avaldan ka tänu Belgia toiduainetööstusele, kes E-de pealt mitte kokku ei hoia: piim säilib avatuna mitu päikselist sooja päeva ning augustis ostetud õunad näevad endiselt täpselt samasugused välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar