laupäev, 27. veebruar 2010

Kevadpinin

Sattusin praegu täiesti juhuslikult Vitaya pealt saatele "Monarchy", mis on tele-reality Briti kuninglike elust. Ja nagu muuseas räägib tänane osa kuninganna visiidist Tallinna. Terve ekraan on täis sõbralikke ja veidi kohmetunud Eesti nägusid. Brittide tseremooniameister (?) teatas just, et Estonia is known for getting everything done but usually at the last moment. Ma ei teadnudki, et see rahvusliku eripärana käsitletav on :)
Viimased paar nädalat on olnud suhteliselt toimekad. Üle-eelmisel pühapäeval käisime Binche'is vastlakarnevali avaüritusel, kus nägin muuhulgas maailma kõige aeglasemini liikuvat rongkäiku ning ohtralt multifilmi "Up" tegelaskujusid. Päris-päris karnevalist, kus Gilles'ideks riietunud meesterahvad rahvast apelsinidega loobivad, jäime siiski ilma, kuna ei viitsinud enam teisipäeval (vastlapäeval) väikelinna külmetama sõita. Kuuldavasti oli apelsiniga pihta saamine isegi haiget teinud.

Eelmisel pühapäeval aga saabus meile külla pariisitar Kärt, kellega väisasime erinevaid Brüsselis toimunud EV aastapäeva üritusi ning üritasime süüa kohalikku klassikut - rannakarpe friikartulitega. Tuli välja, et panime hooajaga mööda: rannakarpe ei saa mitte nendes kuudes, kus on sees r-täht, vaid nendes, mis lõppevad kombinatsiooniga -ber. Nii et tuleb septembrini oodata.

Kevadest nii palju, et nägin täna hommikul keldris selle hooaja esimest sääske.

kolmapäev, 10. veebruar 2010

Must leib (tarbimishõnguline sissekanne)

Pisikesed kulinaarrõõmud on ikka üle prahi. Eriti veel siis, kui tegu on viilu musta leiva, paari kohukese, hapukoore ning jääkülmas ootavate pelmeenidega, mida saab siinkandis vaid vene või äärmisel juhul poola poodidest. Nägin täna ka esimest korda oma lemmik slaavi äris "Ivan i Marija" (Boulevard de l'Empereur 27) ühte Eesti toodet: šprotid tomatikastmes. Enamus seal müüdavast kaubast näib olevat kas Lätist (Laima ruulib), Leedust või siis müstilist segapäritolu (à la venekeelsete kirjadega kohukesed, mis toodetud Saksamaal). Teine mõnus pood on place Jourdani vahetus läheduses asuv "Scanshop" (aadressi ei tea), kust leidub muuhulgas Karlfazeri šokolaade, sidrunipipart ja Domino küpsiseid.

Poola poodidega mul veel seni mingit erilist äratundmismomenti pole olnud (tatar on seal hallikarva ja pelmeenid kartulitäidisega (??)), aga tundub, et poolakatel on siin elu päris hästi korraldatud - avastasin hiljuti Schumani kandist isegi ühe poola juuksuri! Mind intrigeerib nüüd mõte, et äkki poola juukselõikus on midagi eriti eksootilist ja rahvusspetsiifilist...

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Liit(u)misi

Viimase kahe nädala jooksul olen lisaks laulukoorile liitunud spordiklubi ja keeltekooliga, rahakotti on tekkinud ka vähemalt kolm uut mis-iganes-kaubaketi sooduskaarti. Neid viimaseid jagatakse siin nii rohkesti, et mul on kohati tõsiseid raskusi eluks vajalike kaartide üles leidmisega, kuna näiteks isikut tõendavat dokumenti varjab kõik-kinopiletid-5,78 euroga-plastlipik ja Belgia haigekassakaardi ees laiutab IKEA Family. Tuleb ilmselt kord majja lüüa.

Keeltekoolis taasalustasin hispaania keelega ning spordiklubis omakorda body pumpiga, mistõttu on mul täna igasugune füüsiline tegevus raskendatud (ai!). Ingliskeelset trenni viib muideks läbi ninaotsani musklis ja purgipäevitunud prantsuse meesterahvas ("zö bodipümp"), kelle stiili põhilsed märksõnad on mikrominipüksid, ohtralt juuksegeeli ja karmid korraldused.

Nädalavahetusel tegime M-ga väljasõidu Ardenne'idesse, mis on nagu ridamisi kõrvuti asetatud Munamägedest koosnev mäestik. Külastasime Spad (linn Belgias), mis meenutab veidi Pärnut ning mille põhiline vaatamisväärsus on... mäe otsas asuv spaa, kuhu me kahjuks ei jõudnud. Teele jäi ka siinse saksakeelse elanikkonna pealinn Eupen, kus pagaripoodides müüdi berlinereid ning lõpmatutest kõrtsidest sai bratwursti. Terve nädalavahetuse sadas Ida-Belgias laia lund ja tundsime end M-ga nagu kalad vees.